Sel nädalal ilmus kaks artiklit annetamisest läbi heategevusorganisatsioonide. Esimene räägib sellest, kuidas neli aastat Eesti Loomakaitse Seltsis (ELS) vabatahtlikuna tööd teinud naine süüdistab organisatsiooni selles, et nad pole kasutanud annetusi sihtotstarbeliselt. Ta tugines nimelt 2012. aasta majandusaruandele, kus 158 000 annetatud eurost on läinud ligi pool - 70 000 - seltsis tegutsevate töötajate palkade maksmiseks. Loos tuli välja ka teine pool, kus suur osa tulust saadi hoopis seltsi ettevõtlustegevusest.
Teine on Urmo Kübara (Vabaühenduste Liit EMSL liige) arvamuslugu, milles toob ta välja neli põhjust, miks ei peaks heategevusorganisatsioonidele annetama. Ta tõi välja, et organisatsioon on mõttetu lüli heategija ja abivajaja vahel, et mingites heategevusorganisatsioonides saadakse palka ning, et annetusi koguvate organisatsioonide kohta pole võimalik infot leida.
Isiklikult nõustun tema väidetega, kuid mündil on siiski kaks poolt. Ühest küljest, jah, kui on soov teha annetust, miks mitte pöörduda otse abivajaja poole? Seda on ju teada, et vahelülile annetatud raha ei lähe sajaprotsendiliselt (pigem 20%-30%) abivajajale, sest üldjuhul pole nende organisatsioonide tegevuseks ainult raha annetamine. Nii on ka esimeses artiklis mainitud ELS-i tegevusteks mitte niivõrd loomadele söögi ja ravi pakkumine, vaid lisaks ka ennetus-, teavitus- ja koolitustegevus ning osalemine seadusloomes. Seega võib öelda, et läbi heategevusorganisatsioonide aidatakse annetada pigem kaudselt, kui otseselt.
Teisest küljest, inimeste siiral soovil vaheorganisatsiooni läbi annetatud raha ei ole õige kulutada palkade maksmiseks. See pole ei eetiline ega seaduslik. MTÜ on vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole tulu teenida.
Eestis on heategevusorganisatsioone palju ning nende tegevust (eriti just rahalist poolt) oleks vaja kontrollida, sest lõpuks ei tea keegi, mida annetatud raha eest tehakse. Leian, et heategevusorganisatsioonid peavad olema võimelised midagi muutma, seda siis abivajajate elus, mis toob suuremas perspektiivis kaasa ka muutuse ühiskonnas. Loopides tuulde paljutõotavaid lubadusi ning mängides inimeste emotsionaalsel mõtlemisel - sellel pole mõtet.
Kumba varianti (või hoopis midagi muud) eelistaksite ise annetuste tegemiseks?
http://www.postimees.ee/2628098/tuli-loomadele-annetatud-raha-umber#comments
http://arvamus.postimees.ee/2630686/urmo-kubar-neli-pohjust-miks-mitte-annetada-heategevusorganisatsioonidele
pühapäev, 15. detsember 2013
kolmapäev, 11. detsember 2013
Norra rikkaim mees annab osa oma varandusest heategevusele
Oleme nüüd oma blogis rääkinud palju Eestis toimuvatest heategevuslikest üritustest ja tegemistest. Küll aga heategevuse teemat uurides on silma jäänud mitmeid artikleid, kus välismaa rikkurid teevad heategevuslikke oksjoneid/üritusi, annetavad osa oma rahast või asjadest endale meelepärasele heategevusele.
Viimane lugu räägib Norra rikkaimast mehest - 90 aastasest Olav Thonist, kes annetab miljoneid eurosi enda loodud heategevusorganisatsiooni, mis toetab eelkõige lapsi ja noori ning aitab neil paremini mõista Norra loodust.
Mehe põhimõtteks on, et tal on veel vähe elada jäänud ilmselt, umbes 10 aastat ja ta ei saa oma varandust endaga hauda võtta.
Arvan, et meil eestlastel on sellistest lugudest veel palju eeskuju võtta.
Tema on Olav Thon - mees, kes hoolimata oma varanduse suurusest eelistab lihtsalt elu ja väärtustab Norra imelist loodust.
Viimane lugu räägib Norra rikkaimast mehest - 90 aastasest Olav Thonist, kes annetab miljoneid eurosi enda loodud heategevusorganisatsiooni, mis toetab eelkõige lapsi ja noori ning aitab neil paremini mõista Norra loodust.
Mehe põhimõtteks on, et tal on veel vähe elada jäänud ilmselt, umbes 10 aastat ja ta ei saa oma varandust endaga hauda võtta.
Arvan, et meil eestlastel on sellistest lugudest veel palju eeskuju võtta.
Tema on Olav Thon - mees, kes hoolimata oma varanduse suurusest eelistab lihtsalt elu ja väärtustab Norra imelist loodust.
Su nägu kõlab tuttavalt
SNKT iga saate lõpus selgitati välja võitja, kes sai annetada võidusumma 1000 eurot enda poolt valitud organisatsioonile.
Organisatsioone kes said toetust 1000€ najal oli mitmeid, nende hulgas nt Laste ja Noorte Kriisiprogramm, Maarja küla, Peeteli turvakodu, Maarja Päikesekodu jne.
Finaalsaade, mis toimus 8.detsembril, sai kogu sarja võitja Koit Toome heategevuseks annetada võidusumma 10 000 eurot, ning selleks valis ta "Saagu Valgus" programmi, mis sai 5000€ ning Eesti Vähiliidu, mis sai teise poole auhinnafondist.
Arvan, et sellise formaadiga saated on väga toredad. Igati lõbus saade, mille võidusummad lähevad heategevuseks ja teiste abistamiseks ning seejuures ollakse saatega eeskujuks väga paljudele teistele inimestele. Võib ka öelda, et tegemist on ka niiöelda turundus strateegiaga, ettevõtte saab tuntust ja positiivse imago ning heategevus sellega kasu- see on heategevuse müümine, nagu iga teine reklaam.
kolmapäev, 4. detsember 2013
Kassid varjupaigas
Viimasel ajal on palju räägitud Loomade Hoiupaigas valitsevast kaosest. Liiga suur hulk loomi, just kasse eutaneeritakse. Statistika alusel pannakse magama või sureb umbes 4-5 kassi päevas, mis teeb aastas ligi 2000 kassi ja siinkohal käib jutt ainuüksi Harjumaast. Ilmselgelt on see täiesti ebanormaalne ning seal taga peab olema midagi muud kui lihtsalt ravimatud haigused või vigastused.
Paljud MTÜ-d, kes erinevalt Hoiupaigale peavad hakkama saama enda rahadega, on pakkunud Hoiupaigale koostöö võimalusi. Kuid Hoiupaiga juhataja keeldub sellest kategooriliselt. Tekib küsimus, mis on tema veidra käitumise taga? Kui tema esimene eesmärk on panna loomad magama, siis kuidas saab selline inimene üldse juhtida sarnast organisatsiooni. Küsimus ei saa olla puhtalt rahapuuduses kuna Tallinna linn ja teised omavalitsused maksavad 2 nädala looma hoidmise eest, aga sageli ei hoita neid loomi isegi nii kaua elus.
Eelmise nädala pealnägija saates oli ka lugu sellest. Sealt võis ilmselgelt lugeda välja, et Hoiupaiga juhataja on ükskõikne ning palju ta just ei pinguta, et need kassid ellu jääksid, ta võtab seda kui paratamatust. Olukord on keeruline ning äärmiselt kurb. Arvan, et kuna Tallinna linn ja teised omavalitused rahastavad seda organisatsiooni, siis peaks just vastavad inimesed ka kontrollima Hoiupaiga tööd ning kas raha ikka läheb õigesse kohta.
Kindlasti on palju arvamusi, et nii on parem, kiisud ei pea "piinlema" tänaval või varjupaigas ning see on kerge ja valutu lõpp. Samas no see ei saa olla õige, nad on ka elusad, väärt täisväärtusliku elu ja nad ei ole oma saatuses süüdi. Varjupaigas on võimalik pakkuda ka väga vähesega häid tingimusi.
Pealtnägija klipp: http://etv.err.ee/index.php?05446627&video=9752#.Up-h98SnrEk
Maalehe artikkel: http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/loomakasvatus/loomakaitsjad-tallinna-loomade-hoiupaigas-rikutakse-seadust.d?id=67175760
Delfi artikkel: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-loomade-hoiupaika-suudistatakse-loomade-hoidmise-nouete-rikkumises.d?id=67175972
Hoiupaiga koduleht: http://www.pets.ee/est/
Kasside Turvakodu koduleht: http://kassideturvakodu.ee/
Sarnaseid MTÜ-si peale turvakodu on veel mitmeid, kuid ei hakka kõiki linke üles panema.
Paljud MTÜ-d, kes erinevalt Hoiupaigale peavad hakkama saama enda rahadega, on pakkunud Hoiupaigale koostöö võimalusi. Kuid Hoiupaiga juhataja keeldub sellest kategooriliselt. Tekib küsimus, mis on tema veidra käitumise taga? Kui tema esimene eesmärk on panna loomad magama, siis kuidas saab selline inimene üldse juhtida sarnast organisatsiooni. Küsimus ei saa olla puhtalt rahapuuduses kuna Tallinna linn ja teised omavalitsused maksavad 2 nädala looma hoidmise eest, aga sageli ei hoita neid loomi isegi nii kaua elus.
Eelmise nädala pealnägija saates oli ka lugu sellest. Sealt võis ilmselgelt lugeda välja, et Hoiupaiga juhataja on ükskõikne ning palju ta just ei pinguta, et need kassid ellu jääksid, ta võtab seda kui paratamatust. Olukord on keeruline ning äärmiselt kurb. Arvan, et kuna Tallinna linn ja teised omavalitused rahastavad seda organisatsiooni, siis peaks just vastavad inimesed ka kontrollima Hoiupaiga tööd ning kas raha ikka läheb õigesse kohta.
Kindlasti on palju arvamusi, et nii on parem, kiisud ei pea "piinlema" tänaval või varjupaigas ning see on kerge ja valutu lõpp. Samas no see ei saa olla õige, nad on ka elusad, väärt täisväärtusliku elu ja nad ei ole oma saatuses süüdi. Varjupaigas on võimalik pakkuda ka väga vähesega häid tingimusi.
Pealtnägija klipp: http://etv.err.ee/index.php?05446627&video=9752#.Up-h98SnrEk
Maalehe artikkel: http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/loomakasvatus/loomakaitsjad-tallinna-loomade-hoiupaigas-rikutakse-seadust.d?id=67175760
Delfi artikkel: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-loomade-hoiupaika-suudistatakse-loomade-hoidmise-nouete-rikkumises.d?id=67175972
Hoiupaiga koduleht: http://www.pets.ee/est/
Kasside Turvakodu koduleht: http://kassideturvakodu.ee/
Sarnaseid MTÜ-si peale turvakodu on veel mitmeid, kuid ei hakka kõiki linke üles panema.
teisipäev, 3. detsember 2013
Kirjeldustõlkega filmid
Kirjeldustõlge on filmile pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat (Wikipeedia, 2013). See on mõeldud ennekõike nägemispuudega inimestele kinos ja teatrietendustel. Kirjeldustõlge kirjeldab kõik seda, mis on nähtav vaid visuaalselt... Nii seletatakse seansi algul, missugune näeb välja lava ja saal. Samuti antakse ettekujutus tegelastest ja nende välimusest. Võimaluse korral võiks tegelane teha ka häält - nii saab vaegnägija erinevad tegelaskujud kokku viia.
Eestis on see suhteliselt uus ja inimestele veel teadmata nähtus - seda fakti ilmestab ka väike hulk, milledele kirjeldustõlge on tehtud. "Kinnunen", "Ruudi" ja "Sügisball", mõndasid kirjeldustõlkega teatrietendusi on saanud vaadata VAT ja Ugala teatris ning olemas ka mõned kunstinäitused. Eesti ainukeseks kirjeldustõlgiks on Mart Aas, kes on ka aastaid sisse lugenud audioraamatuid pimedatele.
Kirjeldustõlked said alguse 1930-ndate Hispaaniast, mil kinoskäimine oli tavainimesele veel kallis lõbu ning seetõttu kirjeldati filme raadios. Tänapäeval, nagu näha, kasutatakse tõlkeid juba hoopis teise eesmärgiga.
Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond üheskoos käima projekti (seda juba 2011. aastal), mille tulemusel valmivad Eesti lastefilmidele kirjeldustõlked. Annetajate toel on valminud joonisfilmid "Lotte ja Kuukivi saladus" ning "Leiutajateküla Lotte". Järgnevat kirjeldustõlkega filmi saab näha tänavusel PÖFFil, Justfilmi alafestivalil - joonisfilm nimega "Ada ja Otto". Lisaks on läinud töösse veel "Lepatriinude jõulud" ning "Lotte reis lõunamaale". Raha kirjeldustõlgete filmidesse on saadud festivali meenete- ning piletimüügist.
Võimalus on annetada ka tavainimestel - annetuskastid on paigutatud filmifestivali infopunktidesse ning kinodesse, samuti on võimalus teha annetus Lastefondi pangakontole.
Minu arvates on selline ettevõtmine väärt projekt, sest kasu saavad mõlemad osapooled. Ühest küljest aidatakse muuta filmid vaadatavaks nägemisvaegusega lastele, teisest küljest areneb seeläbi kinokunst ning kogemusi saavad tõlgid. Igaljuhul on see panus ühiskonda olnud suur!
Arvatavasti ei jää kaugele aeg, mil kõik filmid on kirjeldustõlkega.
Mis teie sellest projektist arvate?
Postituse kirjutasin järgnevate artiklite ja kodulehtede põhjal:
http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/11884/http://2012.poff.ee/est/news.n/poeffi-taenuueritus
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=7&cid=711http://publik.delfi.ee/news/poff/kirjeldustolkega-filmid-aitavad-poffi-vaegnagijateni-viia.d?id=67139616
Eestis on see suhteliselt uus ja inimestele veel teadmata nähtus - seda fakti ilmestab ka väike hulk, milledele kirjeldustõlge on tehtud. "Kinnunen", "Ruudi" ja "Sügisball", mõndasid kirjeldustõlkega teatrietendusi on saanud vaadata VAT ja Ugala teatris ning olemas ka mõned kunstinäitused. Eesti ainukeseks kirjeldustõlgiks on Mart Aas, kes on ka aastaid sisse lugenud audioraamatuid pimedatele.
Kirjeldustõlked said alguse 1930-ndate Hispaaniast, mil kinoskäimine oli tavainimesele veel kallis lõbu ning seetõttu kirjeldati filme raadios. Tänapäeval, nagu näha, kasutatakse tõlkeid juba hoopis teise eesmärgiga.
Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond üheskoos käima projekti (seda juba 2011. aastal), mille tulemusel valmivad Eesti lastefilmidele kirjeldustõlked. Annetajate toel on valminud joonisfilmid "Lotte ja Kuukivi saladus" ning "Leiutajateküla Lotte". Järgnevat kirjeldustõlkega filmi saab näha tänavusel PÖFFil, Justfilmi alafestivalil - joonisfilm nimega "Ada ja Otto". Lisaks on läinud töösse veel "Lepatriinude jõulud" ning "Lotte reis lõunamaale". Raha kirjeldustõlgete filmidesse on saadud festivali meenete- ning piletimüügist.
Võimalus on annetada ka tavainimestel - annetuskastid on paigutatud filmifestivali infopunktidesse ning kinodesse, samuti on võimalus teha annetus Lastefondi pangakontole.
Minu arvates on selline ettevõtmine väärt projekt, sest kasu saavad mõlemad osapooled. Ühest küljest aidatakse muuta filmid vaadatavaks nägemisvaegusega lastele, teisest küljest areneb seeläbi kinokunst ning kogemusi saavad tõlgid. Igaljuhul on see panus ühiskonda olnud suur!
Arvatavasti ei jää kaugele aeg, mil kõik filmid on kirjeldustõlkega.
Mis teie sellest projektist arvate?
Postituse kirjutasin järgnevate artiklite ja kodulehtede põhjal:
http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/11884/http://2012.poff.ee/est/news.n/poeffi-taenuueritus
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=7&cid=711http://publik.delfi.ee/news/poff/kirjeldustolkega-filmid-aitavad-poffi-vaegnagijateni-viia.d?id=67139616
esmaspäev, 2. detsember 2013
Laste Särav Naeratus
11.12.2013 kell 19.00 korraldab LEO- klubi Tallinn juba teist aastat järjest heategevusliku õhtusöögi kohvikus Wabadus. Meeleolu hoiavad üleval noored andekad lauljad ja suurepärane õhtujuht, lisaks on veel mitmed üllatused.
Heategevusürituse eesmärgiks on aidata Eesti Suuhügenistide Liidu ja Eesti Hambaarstide Liidu poolt algatatud projekti "Laste Särav Naeratus". Paljudel lastel ei ole oma hambaharja ja meie kõigi kätes on see võimalus, et seda muuta. Iga laps väärib jõuludeks vähemalt ilusat ja õnnelikku naeratust. Selleks komplekteeritakse saadud tulust lastele esmase suuhügieeni kinkepakid.
Heategevusürituse eesmärgiks on aidata Eesti Suuhügenistide Liidu ja Eesti Hambaarstide Liidu poolt algatatud projekti "Laste Särav Naeratus". Paljudel lastel ei ole oma hambaharja ja meie kõigi kätes on see võimalus, et seda muuta. Iga laps väärib jõuludeks vähemalt ilusat ja õnnelikku naeratust. Selleks komplekteeritakse saadud tulust lastele esmase suuhügieeni kinkepakid.
Kuna olin ise ka eelmine aasta selle üritusega seotud, siis loodan, et ka see aasta koguneb palju heategijaid sellele üritusele ning vajaminev summa tuleb järjekordselt kokku. Garanteerin, et õhtu on väga meeleolukas ning igati tore on ka iseendal aeg-ajalt aidata.
Õhtusöögi hind on 20€, 25€ või 30€ sõltuvalt menüüeelistusest.
Õhtusöögi hind on 20€, 25€ või 30€ sõltuvalt menüüeelistusest.
Lisaküsimuste puhul kirjutage leoclubtallinn@gmail.com
Hoiame laste naeratused säravana!
Hoiame laste naeratused säravana!
kolmapäev, 27. november 2013
Vastutustundlik ettevõtlus ja heategevus
Kui ettevõte tegeleb heategevusega, on see osa ka tema ühiskondlikust vastutusest (nimetatakse ka vastutundlikuks ettevõtluseks). Organisatsioonid ühendavad vabatahtlikult sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid.oma tegevusse ja suhetesse huvirühmadega.
Millele aitab kaasa ettevõtte ühiskondlik vastutus?
Millele aitab kaasa ettevõtte ühiskondlik vastutus?
- aitab parendada sotsiaalset sidusust, soodustab uuendust;
- arendab ettevõtluskultuuri;
- tõstab ettevõtete ja riigi konkurentsivõimet.
Ehk inimesekeeli... ettevõtte edukus ei seisne vaid positiivsetes finantstulemustes, suurt rolli mängib seejuures veel asjaolu, kuidas ta arvestab oma tegevuse sotsiaalset mõju ja ökoloogilist jalajälge. Parim combo on muidugi see, kui viimaste tegevustega suudetakse edendada ka ettevõtte endi äriedu.
Detsembris, aeg enne jõule, on heategevuskampaaniate levinuim aeg. Siinkohal toon näite Valgest Klaarist, kes tegeleb Apple'i brändi toodete hoolduse, müügi ja koolitustega. Koostöös SEB Heategevusfondiga on neil käimas heategevuskampaania. See näeb välja nii:
- SEB on kokku kogunud kõikidest Eesti turva- ja asenduskodudest laste jõulusoovid;
- Apple'i esindusse saab viia kasutult seisvad või katkised õuna läpakad, telefonid jm seadmed;
- nemad teevad seadmed korda ja annavad 90-päevase garantii;
- uue elu saanud tehnika müüakse osta.ee heategevuslikul oksjonil maha;
- saadud raha eest saadetakse soovitud kingitused laste turva- ja asenduskodudesse.
Heategevus on omamoodi loominguline protsess - mida, kellega, kuidas midagi teha. See kampaania on viitab ka taaskasutusele - antakse tehnikale uus elu, mis muidu jääks inimestel kasutuna koju seisma. Kaks head tegu korraga!
Info kampaaniast: http://valgeklaar.ee/heategevushttp://www.heategevusfond.ee/joulupuu/
Detsembris, aeg enne jõule, on heategevuskampaaniate levinuim aeg. Siinkohal toon näite Valgest Klaarist, kes tegeleb Apple'i brändi toodete hoolduse, müügi ja koolitustega. Koostöös SEB Heategevusfondiga on neil käimas heategevuskampaania. See näeb välja nii:
- SEB on kokku kogunud kõikidest Eesti turva- ja asenduskodudest laste jõulusoovid;
- Apple'i esindusse saab viia kasutult seisvad või katkised õuna läpakad, telefonid jm seadmed;
- nemad teevad seadmed korda ja annavad 90-päevase garantii;
- uue elu saanud tehnika müüakse osta.ee heategevuslikul oksjonil maha;
- saadud raha eest saadetakse soovitud kingitused laste turva- ja asenduskodudesse.
Heategevus on omamoodi loominguline protsess - mida, kellega, kuidas midagi teha. See kampaania on viitab ka taaskasutusele - antakse tehnikale uus elu, mis muidu jääks inimestel kasutuna koju seisma. Kaks head tegu korraga!
Info kampaaniast: http://valgeklaar.ee/heategevushttp://www.heategevusfond.ee/joulupuu/
Tellimine:
Postitused (Atom)