teisipäev, 3. detsember 2013

Kirjeldustõlkega filmid

Kirjeldustõlge on filmile pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat (Wikipeedia, 2013). See on mõeldud ennekõike nägemispuudega inimestele kinos ja teatrietendustel. Kirjeldustõlge kirjeldab kõik seda, mis on nähtav vaid visuaalselt... Nii seletatakse seansi algul, missugune näeb välja lava ja saal. Samuti antakse ettekujutus tegelastest ja nende välimusest. Võimaluse korral võiks tegelane teha ka häält - nii saab vaegnägija erinevad tegelaskujud kokku viia.

Eestis on see suhteliselt uus ja inimestele veel teadmata nähtus - seda fakti ilmestab ka väike hulk, milledele kirjeldustõlge on tehtud. "Kinnunen", "Ruudi" ja "Sügisball", mõndasid kirjeldustõlkega teatrietendusi on saanud vaadata VAT ja Ugala teatris ning olemas ka mõned kunstinäitused. Eesti ainukeseks kirjeldustõlgiks on Mart Aas, kes on ka aastaid sisse lugenud audioraamatuid pimedatele.

Kirjeldustõlked said alguse 1930-ndate Hispaaniast, mil kinoskäimine oli tavainimesele veel kallis lõbu ning seetõttu kirjeldati filme raadios. Tänapäeval, nagu näha, kasutatakse tõlkeid juba hoopis teise eesmärgiga.


 

Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond üheskoos käima projekti (seda juba 2011. aastal), mille tulemusel valmivad Eesti lastefilmidele kirjeldustõlked. Annetajate toel on valminud joonisfilmid "Lotte ja Kuukivi saladus" ning "Leiutajateküla Lotte". Järgnevat kirjeldustõlkega filmi saab näha tänavusel PÖFFil, Justfilmi alafestivalil - joonisfilm nimega "Ada ja Otto". Lisaks on läinud töösse veel "Lepatriinude jõulud" ning "Lotte reis lõunamaale". Raha kirjeldustõlgete filmidesse on saadud festivali meenete- ning piletimüügist.

Võimalus on annetada ka tavainimestel - annetuskastid on paigutatud filmifestivali infopunktidesse ning kinodesse, samuti on võimalus teha annetus Lastefondi pangakontole.

Minu arvates on selline ettevõtmine väärt projekt, sest kasu saavad mõlemad osapooled. Ühest küljest aidatakse muuta filmid vaadatavaks nägemisvaegusega lastele, teisest küljest areneb seeläbi kinokunst ning kogemusi saavad tõlgid. Igaljuhul on see panus ühiskonda olnud suur! 

Arvatavasti ei jää kaugele aeg, mil kõik filmid on kirjeldustõlkega.

Mis teie sellest projektist arvate?

Postituse kirjutasin järgnevate artiklite ja kodulehtede põhjal:
http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/11884/http://2012.poff.ee/est/news.n/poeffi-taenuueritus
http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=7&cid=711http://publik.delfi.ee/news/poff/kirjeldustolkega-filmid-aitavad-poffi-vaegnagijateni-viia.d?id=67139616

2 kommentaari:

  1. Puudeta inimesele mõjub alguses ehk tiba kummalisena, kuid väga tore, et ka Eesti sellise tänuväärse asja kasutusele võtab.

    VastaKustuta
  2. Väga tore uuendus kinoajaloos. Arvan, et igati rõõmustav uudis kõigile, kes enne oma haiguse tõttu ei saanud väga kinos käia või arvasid, et sel pole mõtet. Asi pole kaugeltki nii, olen ise käinud vaegnägijate poolt tehtud koolitusel, kus nad rääkisid oma olukorras ja igapäeva elust. Nad saavad suurepäraselt hakkama ning võimalus nüüd veel kinos käia teeb tuju veel rõõmsamaks.

    VastaKustuta