Eelmine nädal ilmus uudistesse kurb ja segadust tekitav uudis- nimelt Nõmme linnaosa metsa oli reostatud suure hulga "prügiga"- riideid, mööblit, ja toitu leidus seal hulgaliselt.
Nõmme linnaosa avalike suhete nõunik Jukko Nooni ütles Delfile, et tegemist on paljulapselise perega, kes elavad toetustest. Prügi metsa alla viimise põhjuseks oli, et pere hakkas kolima ja otsustas üleliigsetest asjadest vabaneda.
Ning just see tegi asjaolu minuarust eriti kurvaks. Pere kes siiani on elanud toetustest, peaks saama aru, et kõik need toetused on tulnud üpriski headelt inimestelt, et nende rasket elu muuta paremaks. Ja lõpuks jõuavad need asjad metsaserva äärde, kuna konteineri tellimine olevat olnud liialt kallis. Konteineri kulud metsa all pidi kinni maksma siiski lõpuks osaliselt linnaosa.
Sellist uudist lugedes tekib paratamatult tunne et midagi on väga valesti ning lõpetada tuleks valimatult abi andmine. Tundub, et seda pere on üleliia aidatud ning seevõrd mõni teine pere on kuskil selle asemel nälginud. Selline käitumine näitab ainult tänamatust vanemate poolt, ning nii käitudes õpetavad ka oma lastele edaspidiseks eluks väga vale käitumisviisi. Suurpered kes pingutavad ja abivajaduse korral oskavad tänulikud olla on need keda peaks abistama.
Pildid, video ning lisainfo siin artiklis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-nomme-linnaosa-toidu-ja-riideabiga-reostas-metsaalust-paljulapseline-pere.d?id=67128656
Kogu selle artikli peale tekkis mul ainult üks mõte. Suur osa sellest prügist oli riided ja raamatud. Heategevusest elatuv pere peaks ju kõige paremini teadma, et kui nemad neid riideid enam ei taha, siis on olemas asutused, kelledele saab neid anda. Mõni koguduse liige või lapsekodu laps oleks teksade üle väga tänulik olnud ju.
VastaKustutaVäga mõtlemata tegu.
Meenus kohe ütlus - ükski heategu ei jää karistuseta.
See ei ole mitte kurb vaid karm. See näitab seda, et inimestel puudub igasugune tänutunne. Sellised vanemad mõtlevad ainult ühest - laste tegemisest. Kohe kui kasvatamiseks läheb jäädakse hätta. Ei viitsita tööl käia, nutetakse kurva saatuse üle ning loodetakse headele inimestele, kes aitavad. Häbematus on see sõna. Need riided ja asjad, mis metsa alla visati oleks võib-olla väga vajalikult olnud mõnele teisele perekonnale. Siit teile küsimus - kuidas edaspidi selliseid situatsioone vältida? Kuidas teha kindlaks, kes tõeliselt abi vajavad ning kes mitte?
VastaKustutaEga seda ongi väga raske tegelikult kontrollida, milline pere on õige, et saada toetust. Sotsiaalametnikud, kes osasid toetusi määravad või kaasa aitavad peaksid võib-olla natuke kontrollima hiljem toetuste saamist. Ning ju siis tuleb lihtsalt loota inimeste enda tolerantsuse ja mõistuse tekkimisele...
KustutaAntud juhul peaks keegi sellele perekonnale ikkagi selgeks tegema, et nende käitumine oli väga väär.
Lisaks sellele, et perekond viis metsa alla on riideid, näen ma pildilt, et seal on küllaga ka muud kraami. Näiteks jahu ja kolm hallitanud leiba ühel pildid. Kas tõesti kuhjus siis isegi sööki sellisele abivajajale perele kodus üle pea, et isegi toidukraam tuli metsa alla laotada?? Tekib küsimus, mille jaoks me annetame. Kas selleks, et see toidukraam metsa alt hallitanuna leida? Minu arust üks väga kurvaks tegev artikkel. Vahel tundub, et midagi on maailmas ikka paigast ära.
VastaKustuta